Eesti saarest Kõrgelaid

 

Eesti saarest Kõrgelaid
 
Kõrgelaid tähendab tõlkes „kõrget laidu“ (eesti k. kõrge ja laid – väike saar). Kuigi selle kõrgus ulatub vaid umbes 7 meetrini üle merepinna, mõjub see ümbritsevate madalate, vaevalt veest välja ulatuvate saarekeste taustal tõelise kõrgustikuna. See on väike, ligikaudu 16 hektari suurune saar Väinameres Hiiumaast idas, kuuludes Hiiumaa laidude hulka ja kaitsealusesse loodusreservaati.
 
Geoloogilisest vaatepunktist on Kõrgelaid võrdlemisi noor moodustis, mis kujunes pärast viimast jääaega isostaatilise maakerke tulemusena. Erinevalt paljudest teistest piirkonna liivastest saartest on Kõrgelaid moräänse päritoluga ja kivise pinnamoega. Saare aluspõhja moodustavad paekihid ja liustiku setted ning rannikut kaunistavad suured rändrahnud. Pideva maatõusu tõttu (umbes 2–3 mm aastas) kasvab ja laieneb saar siiani pikkamööda ning selle reljeef muutub Läänemere lainete ja hoovuste mõjul.
 
Ajalooliselt oli Kõrgelaid asustatud, mis on sellise suurusega Eesti saarte puhul üsna haruldane. Juba 19. sajandi keskel rajati sinna talukoht, kus elasid inimesed aastaringselt. Elanike peamine elatusallikas oli kalapüük ja loomakasvatus – saarel karjatati lambaid, kes aitasid säilitada saarele omast avatud maastikku ega lasknud sel täielikult võssa kasvada. Pärast Teist maailmasõda jäi saar aga tühjaks ning vanade taluhoonete varemetest on saanud vaiksed mineviku tunnistajad.
 
See saar on eriline oma ainulaadse ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse poolest. Osa Kõrgelaiust on kaetud vanade kadastike ja haruldaste laialehiste puudega, ülejäänud osa aga rannaniitudega. See on kriitilise tähtsusega paik rändlindudele, kes leiavad siit rahu ja turvalised pesitsuspaigad. Lisaks võib saare rannikul sageli kohata hallhülgeid, kellele meeldib ümbritsevatel kividel puhata. Nimetatud põhjustel kuulub saar Hiiumaa laidude maastikukaitseala vööndisse, kus kehtivad lindude pesitsusajal ranged liikumispiirangud.
 
Tänapäeval on Kõrgelaid populaarne sihtkoht ökoturistide ja purjetajate seas, kes otsivad metsikut loodust ja „robinsoonlikku“ kogemust. Kuigi püsielanikke seal pole, asub saarel väike metsamajake lühiajaliseks puhkamiseks. Külastajad tulevad siia nautima puutumatut loodust, vaatlema tähti, mis tänu valgusreostuse puudumisele säravad siin eriti eredalt, ning kogema eraldatust tsivilisatsioonist. See on paik, kus kohtuvad karge põhjamaa esteetika, rikas ajaloomälu ja pikkamööda taastuv looduslik tasakaal.
 
Maištinga Siela