Tere!
Ma tean, et paljud ei nõustu minuga, kuid see polegi
vajalik. See, kuidas meiega manipuleeritakse, kuidas meid lollitatakse
patriootiliste väärtuste, usu ja üllaste fraasidega, on vaid osa absurdset
poliitilisest teatrist. Inimesed, kes ei poolda seda „tsirkust“, muutuvad
hetkega vaenlasteks: neile kleebitakse külge „putinistide“ või riigivastaste
sildid ning nad paisatakse mudasse. Ei midagi uut alates Albert Camus' „Võõra“
aegadest – nendest, kes ei kohandu ühiskonna normidega, lihtsalt vabanetakse.
Alpool esitan Jacque Fresco – minu arvates väga
olulise 20. sajandi mõtleja ja ühiskonnategelase – parafraseeritud ideid. Ärgem
tahtkem saada kangelasteks, sest kangelaslikkus tähendab enamasti võitlust,
vägivalda ja verd.
Religioosne inimene, kes toetab sõda ja relvastumist,
on süsteemi poolt eksitatud – süsteemi, mis on õpetanud teda uskuma sõnadesse,
aga mitte nende tähendusse. Ta kordab „sina ei tohi tappa“, kuid õigustab
pomme. Ta räägib ligimesearvastusest, kuid vaatab rahulikult pealt, kuidas
„ligimesest“ saab vaenlane vaid seetõttu, et ta elab teisel pool piiri. See ei
ole usk. See on programmeerimine.
Jeesuse õpetus oli lihtne ja radikaalne: ära tapa, ära
kahjusta, armasta, anna andeks. Selles ei olnud erandeid: „või kui, siis ainult
sõja korral“, „või kui, siis ainult riigi huvides“ või „kaitseks“. Neid
erandeid ei loonud Jumal, vaid võimustruktuurid, kes vajasid kuulekaid
sõdureid, mitte teadlikke isiksusi.
Religioosne inimene, kes õnnistab relvi, ei usu
Jumalasse, vaid sümbolitesse, lippudesse ja autoriteetidesse. Ta usub, sest
kardab mitte uskuda. Kui Jumal on kõikehõlmav armastus, siis kuidas saab seda
sobitada lõhkeainetega? Kui inimelu on püha, siis kuidas saab seda
„seaduslikult“ võtta? Need on loogilised vastuolud, mis kaoksid silmapilkselt,
kui inimesed hakkaksid mõtlema, mitte kuuletuma.
Probleem ei ole religioonis. Probleem on dogmas ilma
mõistmiseta. Kriitilisest mõtlemisest lahutatud usk muutub ohtlikumaks kui
ükski relv, sest see võimaldab inimesel tappa puhta südametunnistusega. Jeesus
ei kutsinud üles looma armeesid – ta kutsus üles muutma teadvust. Kuid teadvust
on raske muuta, tanki toota aga lihtne. Seetõttu valis tsivilisatsioon tarkuse
asemel terase.
Kuni inimesed palvetavad rahu eest, kuid maksavad
makse sõja toetuseks, ei muutu midagi. Tõeliselt vaimne inimene ei küsi:
„kummal poolel on õigus?“. Ta küsib: „miks üldse eksisteerivad pooled?“. Ja
alles siis algab tõeline usk – mitte institutsiooni, vaid inimlikkusse.
Mässuline Hing
Komentarų nėra:
Rašyti komentarą